Võttepäeval filmimine on ainult jäämäe tipp. Tegelikult algab töö juba enne filmimist ning jätkub monteerimises ehk järeltöötluses, kus kulub tunde, et lihvida filmitud videomaterjal ühtseks ja kaasahaaravaks videoks.

Eelproduktsioon

Videoproduktsioon algab ideest - hea videograaf mõtleb juba enne filmimist, milline peaks olema video üldmulje ja vibe, et see toetaks video eesmärki. Seega kulub videograafil omajagu töötunde juba enne filmima asumist.

Filmimine

Kui idee on paigas, on aeg filmimiseks. Video pikkusest on olulisem see, kui palju on selles erinevat sisu ning kas video jaoks on vajalik klippe näiteks mitmes erinevas kohas filmida. Selleks, et video oleks ühtne tervik ja üleminekud loogilised, on oluline klipid juba enne filmimist välja mõelda. Kuid näiteks ürituste filmimise puhul tulevad mängu ka videograafi kogemused, et osata tabada parimaid hetki käigu pealt.

Lisaks videograafi kogemustele sõltub video kvaliteet suuresti sellest, millist tehnikat kasutatakse. Üldistades ulatub keskmiselt ühe videograafi varustuse koguhind umbes 10 000€ kanti, hõlmates kõrgresolutsiooniga kaameraid, erinevaid objektiive, valgustusseadmeid ja stabilisaatoreid ning järeltöötluse jaoks piisavalt võimsat arvutit, monitore video koloreerimiseks, failide hoiustamiseks erinevaid kõvakettaid jne.

Järeltöötlus

Kui võttepäev on läbi ja videomaterjal filmitud, algab järeltöötlus. On oluline mõista, et järeltöötlus on väga töömahukas. Järeltöötluses peab videograaf esmalt välja selekteerima kogu filmitud materjalist kõlbulikud videoklipid. Sorteerimine on aeganõudev töö ja võib võtta (sõltuvalt filmitud materjali hulgast) mitmeid tunde. Kui materjal on sorteeritud, tuleb leida sobilik taustamuusika ning vajalikud heliefektid (lõkke praksumine, vihm jne), et rõhutada teatud elementide olulisust videos. Selleks, et videost valmiks ühtne tervik, on oluline, et videoklippide järjekord, pikkus ning kiirus sobituks valitud muusikaga. Seega, paludes videograafil muuta muusikat siis, kui video on valmis, tähendab see põhimõtteliselt töötlemise alustamist otsast peale. Sõltuvalt video eesmärgist võib olla vajalik lisada ka erinevaid visuaalseid efekte, mille loomine nullist või olemasolevate otsimine erinevatest pankadest ja nende muutmine sobivaks võtab aega.

 Kui kõik klipid on sobivasse pikkusesse lõigatud ning õigesse järjekorda pandud, algab töö videoklippide värvide korrekteerimisega. Tihti kasutavad videograafid lisaks erinevaid Lut’e (värvifilter, mida kasutakse video värvide muutmiseks), mis tuleb kas ise nullist luua või osta ning kasutada juba valmis lut’e. Kogemustega videograafid oskavad ka järeltöötluses päästa seda, mis filmimise ajal on ehk ebaõnnestunud. Seega mõjutavad videograafi kogemused ja teadmised samuti video lõpphinda. Lisaks maksab ka videotöötlusprogrammi ning erinevate helipankade kasutamine.

Kokkuvõtteks

Kui piiluda ühe 10-sekundilise sotsiaalmeedia video valmimise taha, siis kujuneb video hind suuresti videograafi tööajast, kogemustest ning kasutatavast kvaliteetsest tehnikast. Üks 10-sekundiline video peidab endas rohkem kui lihtsalt kokku pandud videoklipid – see on kunst, mis nõuab põhjalikku ettevalmistust, tehnilist oskust ja loomingulist visiooni.

Seega, kui küsite endalt, miks videoproduktsiooni hind on just selline, mõelge sellele kui investeeringule kvaliteeti ja professionaalsusesse. Iga sekund kannab endas video tootmise keerukust ja loomingulist vaeva ning hind peegeldab seda, mida professionaalne videoteenuse pakkumine tähendab.